Neljas ülesanne

Sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtted

Need inimesed tunnevad hirmu sotsiaalsete olukordade ees. Neil võivad tekkida ka füüsilised sümptomid nagu higistamine, käte treemor, mutism. Need võivad omakorda tekitada piinlikkust ja häbitunnet. Nad tunnevad, et neil puudub kontroll olukorra üle. Tulemuseks võib olla sotsiaalsete olukordade vältimine kuni täieliku erakluseni välja. Neil on raskendatud poes käimine, bussi peale minemine ja muud tegevused, mis enamikele on igapäevased.

Kesksed märksõnad ärevushäirega patsiendi abistamisprotsessis

1. Arutlemine, kuidas läinud on

2. Uutest mõtetest, muredest ja probleemides rääkimine

3. Koduse ülesande konrollimine, läbiarutamine, analüüsimine

4. Situatsiooni analüüs - patsient asetab end ärritavasse situatsiooni ning seejärel selle situatsiooni ja selle poolt tekitatud tunnete kirjeldamine ja analüüsimine

5. Õpitu kordamine

Krooniline valu

Mulle tundub, et see patsient on olnud kaua oma valuga üksinda. Seepärast ehk oligi üks olulisemaid abisamise aspekte see, et terapeut kuulas patsienti. Patsient sai kellelegi oma murest rääkida. Spetsialistile, kes oli kaastundlik nins tõesti huvitatud patsiendi kaebustest ja toimetulekust. Samuti arutasid nad ühte olulist osa - magamist ning valu seoses väsimusega. Nad hakkasid liginema probleemile spetsiifilisemalt, et seeläbi lahendusteni jõuda.

Mõtete muutmine

Ärevushäirega patsientide mõtteid selle video näitel, saab muuta mõtete realiseerimisega. Panna kirja, kui tõenäoline on see, et patsiendi kardetu juhtub. Kirja tuleks panna potentsiaalsed asjad, mis võivad juhtuda ning arutada, milline on võimalus, et need ka teoks saavad

Peegeldamine KKT-s

Patsiendi kirjeldusele oma haigusest, kus ta rääkis, et ei ole kindel kas tal on või ei ole moodustised kaela piirkonnas, vastas terapeut: "Te ei ole kindel". Sellele, kus patsient rääkis, et tema testid olid korras ja arstid ei leidnud midagi, vastas terapeut: "Te ikkagi muretsete vaatamata sellele, et testid olid korras". See oli hea näide ning demonstreeris sseda, kuidas peale peegeldavat vastust patsient kohe edasi rääkis ning end täpsustas ja täiendas. See aitab paremini jõuda ligemale patsiendi probleemideni.