Neljas ülesanne

Sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtted

Need inimesed tunnevad hirmu sotsiaalsete olukordade ees. Neil võivad tekkida ka füüsilised sümptomid nagu higistamine, käte treemor, mutism. Need võivad omakorda tekitada piinlikkust ja häbitunnet. Nad tunnevad, et neil puudub kontroll olukorra üle. Tulemuseks võib olla sotsiaalsete olukordade vältimine kuni täieliku erakluseni välja. Neil on raskendatud poes käimine, bussi peale minemine ja muud tegevused, mis enamikele on igapäevased.

Kesksed märksõnad ärevushäirega patsiendi abistamisprotsessis

1. Arutlemine, kuidas läinud on

2. Uutest mõtetest, muredest ja probleemides rääkimine

3. Koduse ülesande konrollimine, läbiarutamine, analüüsimine

4. Situatsiooni analüüs - patsient asetab end ärritavasse situatsiooni ning seejärel selle situatsiooni ja selle poolt tekitatud tunnete kirjeldamine ja analüüsimine

5. Õpitu kordamine

Krooniline valu

Mulle tundub, et see patsient on olnud kaua oma valuga üksinda. Seepärast ehk oligi üks olulisemaid abisamise aspekte see, et terapeut kuulas patsienti. Patsient sai kellelegi oma murest rääkida. Spetsialistile, kes oli kaastundlik nins tõesti huvitatud patsiendi kaebustest ja toimetulekust. Samuti arutasid nad ühte olulist osa - magamist ning valu seoses väsimusega. Nad hakkasid liginema probleemile spetsiifilisemalt, et seeläbi lahendusteni jõuda.

Mõtete muutmine

Ärevushäirega patsientide mõtteid selle video näitel, saab muuta mõtete realiseerimisega. Panna kirja, kui tõenäoline on see, et patsiendi kardetu juhtub. Kirja tuleks panna potentsiaalsed asjad, mis võivad juhtuda ning arutada, milline on võimalus, et need ka teoks saavad

Peegeldamine KKT-s

Patsiendi kirjeldusele oma haigusest, kus ta rääkis, et ei ole kindel kas tal on või ei ole moodustised kaela piirkonnas, vastas terapeut: "Te ei ole kindel". Sellele, kus patsient rääkis, et tema testid olid korras ja arstid ei leidnud midagi, vastas terapeut: "Te ikkagi muretsete vaatamata sellele, et testid olid korras". See oli hea näide ning demonstreeris sseda, kuidas peale peegeldavat vastust patsient kohe edasi rääkis ning end täpsustas ja täiendas. See aitab paremini jõuda ligemale patsiendi probleemideni.

Ülesanne 3

Medõe töös puutub ärevusega igapäevaselt kokku töötades lastega. Palju lapsi kardab erinevaid protseduure, enim verevõtmist. Ka minul on sellega praktika korras tulnud kokku puutuda. Kasutasin muidugi kohe nö tähelepanu kõrvalejuhtimise meetodit. Kuna patsient, kellega tegelesin, oli ka varem vastuvõtul käinud, siis juba teadsin veidi ka tema tausta. Hakkasin juba sellel ajal, kui asju valmis panin, temaga rääkima. Küsisin tema trenni, kooli ja sõprade kohta, et ta ei jälgiks, mis asju ma valmis võtan (kui suure nõela jne). Patsienti ettevalmistades ütlesin ka, et see võib olla veidi valus, et talle mitte valetada. Rääkisime edasi ja enne torget ütlesin samuti, et ma torkan. Jällegi rääkisime edasi ning kui protseduur oli tehtud, siis patsient oli õnnelik, et see käis nii kiirelt ja valutult. Loodan, et ka järgmisel korral järgmise õega on ta sama kannatlik ja tubli.

See patsient kuulas mind hästi, kuid paljud patsiendid, kes on ärevad, tihti ei kuula, mida räägitakse. Nad on oma hirmudes ja sundmõtetes kinni ning ei taha kuuldagi sellest, et nad peaks maha rahunema. Sellisel juhul käituksin mina nii, et lõpetaksin tegevuse/protseduuri, mis ma parasjagu teen ja toon patsiendi nö sellest olukorrast välja. Üritaksin siis temaga kontakti saada ja temaga rääkida, teda rahustada ning seejärel uuesti proovida protseduuri läbi viia.

Oluline on olla ka ise positiivne ja enesekindel, et patsient tunneks, et ta on heades kätes :)

NB! See on näide sellest, milline ei tohiks olla :)

Ülesanne 2

Mudel 1.

Seletaksin seda mudelit lahti foobia ning nimelt klaustrofoobia abil. Oletame, et klaustrofoobilisel inimesel tekib olukord, kus ta peab liftiga sõitma. Käivitav ärritaja on see, et ta teab, et ta peab hakkama liftiga sõitma ning hakkab tekkima tajutav hädaoht, mida ligemale ta sellele tegevusele jõuab. Ta seisab lifti ees ning tajub juba tulevat hädaohtu. Ta hakkab mõtlema kõikvõimalikele õnnetustele, mis liftis juhtuvad jne. Ta siseneb lifti ning tekib kartusseisund. Sellele järgnevad füüsilised aistingud - higistamine, südamepekslemine, hingeldamine jm. Need aistingud ajavad ta veel rohkem endast välja ja ta võib ka paanikasse minna mõeldes, et tema kardetud õnnetused vm võivad teoks saada. 

Minu esitlus asub siin. :)